GRIFOONID

Grifoonid ei ole laialdaselt levinud tõug, kuid see-eest on grifoonitõuge suisa kolm: Brüsseli -, Belgia- ja väike brabandi grifoon. Täpsemalt, milline grifoon peaks välja nägema ning mis on nendel kolmel erineval tõul ühist või erinevat saab täpsemalt teada Tõustandardist.

Algne tõu esivanem oli punane karmikarvaline grifoon. Väike brabandi grifoon on Brüsseli või Belgia  grifooni lühikarvaline variant. Väidetavalt on sile ja lühike karvkate pärandus ristpaaritusest musta mopsiga. Tõenäoliselt ristpaaritusest Ahvpintšeriga on alguse saanud Belgia grifoon, kes on must või musta pruuniga karmikarvaline grifoon. Rohkem grifoonide ajaloost saab lugeda menüüst Tõuajalugu.

Grifoone peetakse põhiliselt seltsikoertena, kuna  nad on paraja suurusega (3,5-6 kilo) aktiivsed koerad ja seda reeglina kuni kõrge eani. Nad jaksavad vabalt läbida pikemaid vahemaid, nendega saab võistelda agilitys, õpetada sõnakuulekust või miks ka mitte õpetada muid erinevaid trikke.
Samas, kui omanikul on rahulikum periood või ta eakam, siis grifoonid kohanevad väga hästi omanike elustiiliga. Vaatamata heale kohanemisvõimele on grifoon ikkagi aktiivne koer, kes vajab igapäevaseid jalutuskäike nagu iga teinegi ning  samuti vajavad nad sotsialiseerimist. Sotsialiseeritud grifoonid saavad hästi läbi nii endast suuremate, kui ka väiksemate koertega.

Kui soovid rohkem teada selle tõukohta, võta ühendust tõuühingu esindajatega  kelle kontaktid on menüüs Juhatus.