BOAS – üldfüüsiline tervisetest

BOAS – üldfüüsiline tervisetest, mis aitab määratleda lühikoonuliste koerte elukvaliteeti

2019. aastal keelustati Hollandis mitmete lühikoonuliste (brahhülefaatsete) koeratõugude aretus, kuna on leitud, et lühikookuliste koerte elukvaliteet on väga halb – nad ei saa korralikult hingata ning on sagenenud selliste loomade arvukus, kes vajavad eluks ninasõõrmete või hingamisteede korrigeerivat operatsiooni.

Probleem on olemas ning leidnud laialdast kõlapinda kogu maailmas, nii aretajate kui lühikoonuliste koerte fännide seas. Tõukoerte klubidesse koondunud aretajad pööravad terviseküsimustele teravdatud tähelepanu ning teevad vajalikke uuringuid enne aretusvalikuid. Paraku pole teada, kui paljud nendest halva elukvaliteediga koertest on üldse tõutunnistusega või pärinevad hoopis tõutunnistuseta tõukoera-laadsed kutsikavabrikutest ja piraat-kasvatajate tagahoovidest… Meelevaldselt liigitatakse kõik probleemsed tõukoeralaadsed statistikas tõukoerte sekka.

Eestis saab ametlikult sooritada BOAS testi, mida teatakse meil üldfüüsilise testi nime all. Tervisetesti päevi korraldavad tõuklubid keskmiselt neli korda aastas. Kaks kevadel ja kaks sügisel Tallinna lähiümbruses ja Viljandis.

Meil saab ametlikult testida järgnevaid tõuge: mops, inglise buldog, prantsuse buldog, bostoni terjer, shih tzu, grifoonid, jaapani chin, king charles spanjel, pekingi koer, ahvpinšer ja norwichi terjer.

Mida tähendab lühend BOAS?

Brahhükefaalne hingamisteede obstruktiivne sündroom (inglise keeles brachycephalic obstructive airway syndrome, BOAS) on koera füsioloogiast tingitud patoloogiline konditsioon, mis esineb koeratõugudel, kellel on lühenenud kolju ja koon.

Viimastel aastakümnetel on äärmuslike brahütsefaalsete tunnuste järgi aretusse selekteerimine kaasa toonud koertele, muude terviseprobleemide hulgas eelsoodumuse ülemiste hingamisteede (nina, kõri) obstruktsiooniks ja sellega kaasneva hingamisraskuseks.

Obstruktsioon kujutab endast probleemi, kus hingamisteedes on liiga palju sidekudet võrreldes koonu pikkusega. Kolju ja koonu lühenemisega esineb mitmeid hingamisteedega seonduvaid probleeme – kitsaid ninasõõmeid, tagasipöörduvaid ninakarbikuid, pikenenud pehmet suulage, kitsenenud hingetoru, kõri kollapsit. Seetõttu esineb lühininalistel tõugudel hingamisraskusi ning ülekuumenemise oht, kuna loom ei saa võrreldes pikakoonulistega piisava kiiresti maha jahtuda. Lisaks esineb lühikoonulistel sageli pisarajuhade väärarenguid ja hambumuse vigu.

Siiski ei tähenda see, et kõik brahütsefaalsed koerad on automaatselt haiged. Leidub hulgaliselt brahütsefaalseid koeri, kellel ei ole kliinilisi tunnuseid, kuid samas on märgatavalt kasvanud hingamishäirete esinemissagedus ja raskusaste on suurenenud.

Erinevate allikate alusel loetakse brahhülefaatseteks tõugudeks näiteks:
* Ahvpinšer
* Belgia-, brüsseli ja väike brabandi grifoon
* Bokser
* Bordoo dogi
* Bostoni terjer
* Bullmastif
* Cavalier King Charles spanjel
* Chow chow
* Itaalia corso
* Inglise buldog
* Inglise mastif
* Jaapani chin
* King Charles spanjel
* Lhasa apso
* Mops
* Norwichi terjer
* Pekingi koer
* Prantsuse buldog
* Shih tzu

Hingamisteede müra
Normaalsete ülemiste hingamisteedega koerad hingavad vaikselt. Hingamisteede müra, nagu norisemine ja norskamine viitavad hingamisteede obstruktsioonile. BOAS-i põdevatel koertel võib esineda erinevat tüüpi müra, olenevalt ummistuse asukohast: neelus, kõris ja/või ninaõõnes.

Kurgu müra
Seda tüüpi müra, mida nimetatakse “stertoriks” põhjustab piklik ja paksenenud pehme suulagi. Haigetel koertel on liiga pikk pehme suulagi, mis ulatub hingamisteede avasse (kõrisse) mistõttu sisse-välja hingamisel tekib müra.

Kõri müra
Seda tüüpi müra on eriti levinud mopsidel. See on kõrge müra, mis sarnaneb vilisteva hingamisega ja erineb madalast helist, nagu norisemine või norskamine. Tavaliselt viitab seda tüüpi müra kitsenenud kõrile või kõri kollapsile.

Kõri kollaps võib olla ajutine ja püsiv. Sisse hingates tõmmatakse kõhrelised struktuurid hingetoru avausse. Kui see nähtus on toimunud pikema aja jooksul, kaotavad kõhrestruktuurid jäikuse ja kõri kollaps võib muutuda püsivaks.

Nina / ninaneelu müra
Seda tüüpi müra viitab nina obstruktsioonile, mis on tingitud ruumipuudusest ninakarbikutes ning võib esile kutsuda ninaneelu kollapsi.

Tagurpidi aevastamine (reverse sneeze)
Tagurpidi aevastamine on brahütsefaalsete koerte puhul tavapärane ja selle tekke põhjus pole teada. Tõenäoliselt on see seotud pikliku pehme suulaega, mis ärritab kurku. Tagurpidi aevastamise episoodid kestavad tavaliselt mõnest sekundist ühe minutini. Lõppedes, hingab koer jälle normaalselt. Tagurpidi aevastamine vajab harva ravi. Mõnikord pärast ülemiste hingamisteede operatsiooni tagurpidi aevastamine väheneb või lakkab sootuks.

Ninasõõrmete stenoos
Stenootilised ninasõõrmed on liiga kitsad, mille tõttu ninatiivad ei liigu ja ei avane sisse hingamisel õhu sissepääsuks. Selle tulemusena täheldatakse brahütsefaalsetel koertel sageli hingamisraskusi ja suu kaudu hingamist. Ninasõõrmete stenoosi loetakse BOAS-i  riskiteguriks.

Brahütsefaalsete tõugude ninasõõrmete stenoosi astmed:

Ülekuumenemine/kuumarabandus
Koera ninal on keskne roll tema kehatemperatuuri reguleerimisel. Nina kaudu koer jahutab oma temperatuuri näiteks magamise ajal. See protsess on raskendatud BOAS-iga koertel, kellel on ummistunud ninaõõs. Samuti ei saa BOAS-i põdevad koerad oma keha temperatuuri reguleerimisega hakkama füüsilise koormuse ajal (nt treeningutel), kuna nad ei suuda piisavalt hästi jahtuda ning nad võivad saada kuumarabanduse, mis võib põhjustada elundite talitluse häireid. Lisaks kehatemperatuuri tõusule (üle 39 C) tuleb tähelepanu pöörata ka järgmistele sümptomitele: liigne hingeldamine, liigne süljeeritus, dehüdratsioon ja kiire pulss.

Kokkuvõte
Brahhükefaalne hingamisteede obstruktiivne sündroom (BOAS) on pärilik. Kasvatajad peavad tähelepanu pöörama aretuses kasutatavate koerte BOAS testi tulemustele, mis ei tähenda BOAS 1, 2, 3 astmetega koerte aretusest välistamist. Kasvataja peab aretuses tegema parimaid võimalikke valikuid, et probleem ei võimenduks, kuna lisaks hingamisprobleemidele leidub ka teisi haigusi, mis mõjutavad looma elukvaliteeti.

Eetiline aretaja ei kasuta aretuses haigeid koeri või koeri, kellele on tehtud korrigeerivaid operatsioone.

Paljud aretajad tunnevad ära BOAS tunnustega koera, kuid ametliku diagnoosi ning määrata BOAS astme saab vaid üldfüüsilise testi teostanud veterinaar.

BOAS on seisund, mis muutub vanusega: noorena tervel koeral võib vanusega ilmneda BOAS tunnuseid. Seetõttu peab testima koera iga 24 kuu tagant vähemalt terve tema aretuses osalemise perioodil. BOAS haige koer ei saa kunagi terveks, operatsioonidega on võimalik looma elukvaliteeti siiski parandada.

Viited:
https://lemmik.postimees.ee/6977728/mida-peab-teadma-luhikoonuliste-ehk-brahhutsefaalsete-tougude-terviseprobleemidest https://et.wikipedia.org/wiki/Brahh%C3%BCkefaalne_hingamisteede_obstruktiivne_s%C3%BCndroom